Veel pulmadest!!!

Mõni aasta tagasi helistab paarpäeva enne oma pulmi nutune pruut ja ütleb, et pulmad jäävad ära, kuna tema peig ei armasta teda enam. Küsimusele, millest ta seda järeldab, kõlab järgmine vastus, et peig ei soovivat endale ette lipsu, mis pruut talle eelmise jõuluajal kinkis. Küsisin, et kas peig ka selgitas, miks ta seda lipsu ette ei taha panna. Pruut vastas et jah, peigmehele ei meeldivat need põdrad seal lipsupeal. Pulmad siiski toimusid ja ka praegu on see paar õnnelikult koos

Kolm näidet kirikute kohta:

• Mõned aastad tagasi tuli mul pulmajuhtida, mille laulatustseremoonia toimus Keila kirikus. Noorpaar soovis väga, et pruudi isa tooks pruudi altariette ja alles seal annaks oma tütre peigmehele üle.

Tavaliselt näeb selline tseremoonia ette järgmist käiku:

• Peigmees seisab alatari ees ja ootab. Tema lähedal seisavad sõbrad ühes reas.
• Algab muusika, sisse astuvad pruutneitsid, kes samuti suunduvad altari ette ja jäävad seisma ühes reas, kuid peigmehe sõpradest teisele poole altarit.
• Pulmamarss, sisse astuvad väikesed lilleneiud/ peiud, kes laotavad roosi kroonlehti kirikuvaibale.
• Veidi hiljem siseneb pruut koos isaga, ning kõnnivad vaiksel sammul altari ette.

Kas ei ole ilus? Aga...

Keila kiriku õpetajaga, sai ikka väga palju „piike“ murtud. Tema arvates ei ole see meil kombeks ja tseremoonia on tulnud hoopis Ameerikast. Nii see on, kuid mis vahet sellel on? Kui noorpaar on oma pulmapäeva nii plaaninud, siis miks peaks üks kirikuõpetaja sellele „vee peale“ tõmbama? Õnneks siiski sai asi aetud ja õpetaja nõustus laulatuse käiguga. Kuid kas siis tõesti oli tarvis enne seda tähtsat päeva, noorpaarile veel stressi tekitada?

• Vastseliina kirik. Eelmise aasta jaanipäeval. Ka siin olid noorpaarid mõelnud välja täpse täpselt, kuidas laulatus tseremoonia kulgeb. Peig alatari ees ootamas, sisse astuvad pruutneitsid ja nende järel kaunis pruut. Aga oh seda kirikuõpetajat, kes seisis risti vastu sellisele tseremooniale. Ei aidanud ka helistamine ja rääkimine minu poolt. Lootsime vaid, et ehk annab asja veel enne laulatust kuidagi muuta, kuid ei, ei mingit vastutulelikust. Olen enam kui 100% veendunud, et tegelikult kartis kõne all oleva kirikupea hoopis uut tuult oma kirikus, sest nii hea on ju korrata aastast aastasse ühte ja seda sama. Vähemasti mugav kindlasti. Hiljem ühisfoto tegemise ajal, lausus kirikuõpetaja midagi selle kohta, kui lahked ja vastutulelikud on sealse kandi inimesed. Olen sellega nõus, kuid ainult siis kui selle lahkuse ja vastutulelikkuse juures ta ise end silmas ei pidanud. Igal juhul, on mul eelkõige väga kahju sellest kaunist noorpaarist, kelle kaunimat päeva jääb igaveseks varjutama põikpäine kirikuhärra.
• Mõni aeg tagasi abielus minu üks lähedastest inimestest. Mõlemale oli see teine abielu ja eelnevalt oli ka koos elatud ja ka lapsed ühised olid juba olemas. Mõlemad on ka Märjamaa koguduse liikmed ja maksavad liikmemaksu. Ometi keeldus Märjamaa kirikuõpetaja neid paari panemast. Öeldes, et see paar on juba nii mitmeid aastaid kooselanud, ühised lapsed ka, ning miks nüüd siis veel abielluda!? „Elage nii sama edasi“. Imelik, mis usku siis see õpetaja ise küll on? Kas mitte abielu ei ole piiblis lausa püha asi? Igal juhul, pulmad toimusid, kuid laulatuse kohaks valiti hoopis imekaunis Rapla kirik. Aga, miks pidi noorpaar oma kodukohast eemal, end laulatada laskma, milleks tekitas Märjamaa kirik sellele noorpaarile stressi ja mis õigusega? Koguduse liikmemaksu soovib see kirik ju ikka koguda.

Nüüd lugu ühest VIP pulmast, kus minul kui pulmajuhil, peigmehest lausa kahju oli.

Kaunis mõis Tallinna lähistel, väheste pulmakülalistega uhke ja väljapeetud pulm. Registreerimine toimub mõisapargis. Kaunis noorpaar, lausa super. Ja pulmapidu- kõned...

Pruudi isa peab pulmakõne, mis koosneb lausetest, kui palju maksis pruudi kleit ja kus see tehtud on (kleit oli tõesti väga elegantne ja kaunis ja maksis vägagi korraliku summa, samuti oli see lastud teha eritellimusel hoopis väljaspool Eestit).

Peigmehe vanemad olid palju lihtsamad inimesed ja mul oli tõesti nende ees väga piinlik.

Abiellussid kaks erimaailmadest inimest, kes sellel hetkel tõesti teineteist armastasid, kuid hiljem kisuti kogu abielulahutuse saaga ka seltskonnaajakirjanduse kaantevahele.

Palun, olgem tagasihoidlikumad oma kõnedega. Valigem sõnu hoolikamalt, sest mõned sõnad võivad teistele külalistele väga negatiivselt mõjuda.

Pulmad maksnud ämmad.

On olnud ka pulm, kus kas suurema või vähesema summaga on pulma toetanud ämm. Müts maha muidugi nende ees, kuid... kui sa oled inimest aidanud (noori) siis ei ole seda vaja igal võimalikul toonil ja hetkel kogu pulmarahvale toonitada ja sellele tähelepanu juhtida. Ja ka pulmavanem ei ole nukk, keda ämm võib kamandada nii kuidas süda lustib, sest tema on maksnud. Vanematel jääb alatine kohustus oma laste eest hoolt kanda, kellel kuidas on võimalik, see on iseasi. Aga ämma, kes teeb end pulmakülaliste ees naeruväärseks ei soovita ma ka kõige hullemale vihavaenlasele. Taas kord ... stress noorpaarile.

Pettunud pruut

Lugu sellest, kuidas eesti neiu välismaalasega abielus. Iseenesest pole selles ju midagi halba, kuid...

Kogu organiseerimise võttis pruudi suguselts enda kanda, kuna ükski asi, mis neile proffide poolt pakuti, lihtsalt ei sobinud. Pulmapidu toimus Tallinna eliitrajoonis. Aga pruut ei olnud millegagi rahul ning elas oma pahameelt välja nii ansambli, toitlustaja kui ka pulmavanema peal. Nii „peenelt“ kavandatud pulm, lihtsalt ei toiminud. Aga peig oli lahe sell, tõmmu tegelane kes nautis lihtsalt elu. Hiljem on selgunud, et pruut oli teada saanud, et peigmehel oli olnud välismaal perekond ja lapsed, kellele ta elatusraha maksab. Suur ja tugev armastus luhtus ja abielu sai ka väga kiiresti läbi. Aga... milles olid süüdi siis need inimesed kes tema pulma läbi viisid?

Lihtne elu

Ma pole näinud pulmi, mis teostatakse ühe nädalaga. Aga nii just oli. Eesti tüdruk ja väljamaa pangategelane kes ei osanud sõnakestki eesti keelt. Abielu toimus ja võib vaid oletada miks! Nii ropu suuga ja naeratava näoga pruuti ei ole ma kunagi kohanud ja annaks kõigevägevam, et ei kohtaks ka kunagi. Muidugi ei saanud peig aru, mida tüdruk suust välja ajab. Kõige lõpuks muidugi tuli ka poolstriptiis laul, esitajaks muidugi pruut isiklikult. Kahju oli nii vaesest peigmehest kui ka külalistest kes suuremal määral lahkusid kõik ammu enne seda, kui pulmapidu lõppema pidanuks.