Algas oma elu !
Üha vähem tahtsin ma olla kodus ja ülejäänud suvi möödus suhteliselt sihitult hulkudes.
Sügisel kooli minnes ei olnud mul enam seda õhinat, et peaksin kooli lõpetama, sest ise enda eksisteerimiseks oli ju vaja midagi ettevõtta.
Mul vedas muidugi sellega et kooli praktika eest sai ka pisut nn stipendiumi, mis võis olla vist kusagil 25 rubla.
Ühel päeval nägin aga linnapeal reklaamplakatite kleepjat, astusin juurde ja küsisin, et ka ta teab, ehk on neil töölisi vaja. Ta soovitas minna tolleaegsesse teenindusmaija, kus asus nende pisike ja äbarik kontor. Sain tööle, hommikul enne kooli kleepisin ajalehti kaubamaja juures asuva kunstiakadeemia välis stendile, siis kool või praktika, ning õhtuti võtsin oma liimiämbri ja pintsli ning läksin konsertite reklaame üles kleepima. Palka sain ka, lausa 60 rubla.
Kui nüüd liita sellele veel 25 rubla, siis 85 rubla kuus ei olnud ju sellel ajal sugugi halb raha, noore poisi jaoks.
Ja mis seal salata, ka põnevaid plakateid sai ka endale varutud, sest veneajal oli mõnda plakatit saada suhteliselt võimatu, kuid ka siis fännasid noored muusikat ja erinevaid artiste. Küll valdavalt vaid eesti ja vene omi, aga siiski!
Ühesõnaga, elu läks edasi, mis sest et tagant järgi mõeldes ei kujutaks sellist asja enam ette ja eks väsimus oli nagu nii, lisaks talvel külmetavatele kätele, kuid kui ollakse noored, ei tea me ju mida selline rabamine hiljem kaasa võib tuua.
Muidugi oleks ju võinud teiste samaealiste moodi ka rohkem pidudel käia ja elu nautida, kuid just selline oli minu valik!
Ja ega teist võimalust polnud ju ka. Kuigi isa oli oma pruudist vist juba ammu lahus, oli meie vahel siiski okas, mis enam ei lubanud teineteisele läheneda. Kui mina õhtul hilja koju sõitsin, siis isa juba magas, kuigi hommikul läksime me tihti ühe bussiga linnapoole ei olnud meil ka siis suurt midagi rääkida. Ma ei mäleta, et ta oleks sellel ajal küsinud mu käest, kuidas sul läheb?
Kasvasime lahku, kui keegi arvab, et mul sellest kahju ei ole, siis eksib ta sügavalt, kuid vahest on elul meiega omad plaanid ja neid plaane ei ole inimesel lihtsalt võimalik muuta!
Loomulikult olid mul endiselt olemas nii õed kui vennad, kuid kui sul on nii palju tegemist, siis ei jätku nende jaoks lihtsalt aega.
No comments:
Post a Comment