Kuidas mina siia ilma siis tulin!?
Öelda, et nii nagu kõik lapsed siia ilma sünnivad oleks ehk kerge üldistamine. Muidugi väita et olen üli inimene ja mäletan täpselt kuidas kogu protsess välja nägi... Te ei usuks seda ju niikuinii ja egas minagi, võin siin kirja panna vaid selle, mida ema ja vanemad õed -vennad rääkinud on. Jääb ainult loota, et see siis ka nii oli, sest ema ei ole juba väga pikka aega, seega temalt küsida enam ei sa ja kes siis oma vendade ja õdede juttu kahtluse alla saab seada, seda enam kui oled ise pere pesamuna!
Sündisin augusti kuu eelviimasel päeval, päev enne oma ema sünnipäeva, noh mina oleks ehk veel päevakese oodanud, arvestades et egas ma siia maailma ikka nii väga vabatahtlikult ei kippunudki. Kahjuks minu arvamusega siinkohal keegi ei arvestanud, ja võib olla tegin ma ka seal juures kõvema häält, jäi minu hääl siiski vaid hüüdja hääleks kõrbes.
Olgu selle hüüdja ja kõrbega, kuidas on, kuid siia ilma ei tulnud ma tõesti sugugi vabatahtlikult. Eks sai oma ema ikka piinatud , sest nii palju kui mulle räägitud on, tõmmati mind emaüsast välja tangidega (sellel ajal vist teisi meetodeid ei teatud, või polnud need võimalik teostada). Tänu neile tangidele sai kahjustada minu otsaesine, mis näis varases lapsepõlves välja nagu laevanina, ning tänu millele olen siiani harjunud kandma ka pikemaid juukseid. Ka parem käsi ei töötanud, sest nähtavasti sai tangisünnitusel muljuda ka minu parem õlg. Õnneks see taastus umbes selleks ajaks kui ma aastaseks sain. Ravimeetod oli väga lihtne. Olin olnud kinniseotud vasaku käega ja nii ei jäänud mul nähtavasti üle muud, kui hakata kasutama oma paremat kätt. Uju või upu meetod!
Sünnitraumasi oli veel, nimelt kõik mis ma imiku eas sõin, oksendasin ma ka välja, sest selgus et ka minu maolukusti ei tööta korralikult. Ega ma ise ka ei usuks, et olin kaua aega nääpsu poiss, kõhna ja vibariik, eriti imelik on mõelda selle peale nüüd, kui liigseid kilosi on küll ja enam.
Aga eks mind siis poputati ka rohkem kui teisi lapsi. Värskelt lüpstud soe, vahune lehmapiim ja toored kanamunad moodustasid palju aastaid ühe osa minu päevamenüüst. Kuid vaid selle ajani, millal toore kanamuna joomine tõi esile üha süvenava okserefleksi. Piimasaadustest on saanud aga minu elu hullem unenägu ehk teisisõnu, laktoosi talumatus!
No comments:
Post a Comment