Hommik algas mega vara. Juba 5.30 oli äratus. No jah... äratus kõlab siinkohal muidugi väga ülepaisutatuna, sest magamisest ei olnud ju juttu.
Õhtu oli nagu ikka, rahulik ja asjatades oma täiskavanud tütrega, voodisse minek oli samuti norm ajal, pisut peale 11 aga uni... see ei tulnud ega tulnud. Kass nimega Redis puges mu jalgadele ja oli etteheitvalt solvunud, kui ma muud kui vähkresin ja vähkresin, ning segasin tema kerratõmmbunud olekus unehõlma vajumist. Kella 3 paiku öösel kuulasin vihmasünfooniat, mis mängis mingit sügismeeloodiat minu katuseräästal ja peale seda sai jalad lihtsalt alla aetud ja kööki kappe koristama mindud.
Erinevad mõtted tiirlesid peas kui kiimased varblased ümber pesapuu ja tahtmatult jooksis visuaalne ettekujutus rändama aegade taha!
Ma ei tea, kui palju usub keegi ettekuulutusi ja siinkohal võib ehk nii mõnigi skeptik öelda, et olen kergelt hullumas, aga enne kohtumõistmist võiks pisut mõelda!
Kusagil 10-12 aastat tagasi ennustas mulle üks inimene minu tulevikku, naersin ja unustasin. Aasta tagasi nägin und mis sundis mind pöörduma minu alluvuses töödanud mustlanna poole, kes teatas, et pane pulmalaud valmis! Naersin ka selle üle, kuid tema mitte!
Vennanaine kes tegeleb omatarbeks kaardidel ennustamisega, oli pannud mulle kaarde ilma minu teadmata, ning rääkis sellest pisut hiljem mulle- jälle naersin.
Oli aeg, kus kogu mu maailm vajus kokku ja üks hea süber soovitas mul minna selgeltnägija poole- kahtlesin, kuid uudishimu sai minust võitu ja läksin! Kõik jutud kattusid eelnevatega! Kaasa arvatud lahkumine eestist ja seda mitte üksi!
Varakevadel viibisin Tallinnast kaugemal koolitamas. Õhtul kohalikust kohvikust koos koleegiga väljudes möödus minust väga vana naine, jäi siis seisma ja tuli tagasi. Vaatas mulle otsa ja ütles lause... " Sa võid ju mõelda mida iganes ja uskuda või mitte uskuda seda mida sulle on juba räägitud, kuid see inimene on tegelikult su elus juba su kõrval ja nüüd on sinu otsustada, kas avad end või mitte. Kuid pea meeles... kui sa end ei ava kahetsed hiljem seda väga!"
Jahmatasin!
Avamisega on mul alati probleeme olnud, sest kunagi olen end juba avanud ja selle peale leidnud oma kallima hoopis teisega voodist!
Kergem on olnud olla suletud, kuid....
Tegelikult on ennustus hakanud täide minema, kuigi olen seda piisavalt juba ka proovile pannud, kuid nüüd... enam ei saa ja enam ei tohi!
Tegelikult näen ja tunnetan seda kõike juba ammu, kuid pigem olen kartnud tema ja mitte enda pärast sest vanusevahe on üks asi ja tunded hoopis teised asjad.
Miks ma seda siin kirjutan?
Mul on olnud alati kergem oma mõtteid paberile panna, kui neist otse rääkida ja kuna ma tean enam kui 1000% et ta seda kirjutist kindlalt loeb, siis ütlen siin... aeg on kaardid lauale panna! Me mõlemad tunneme midagi rohkemat kui teineteisele välja julgeme öelda, kuid kui me ei mängi omavahel avatud kaardidel võime seda hiljem väga kahetseda. Teame seda ju tegelikult mõlemad! Sa oled mulle ette ennustatud! Meil on pigem võita, kui kaotada!
Palun Avame Kaardid!
No comments:
Post a Comment